Balti riikide väliskaubanduse areng on sarnane
19.07.2007
Balti riikides on aastatel 2002–2006 toimunud ekspordi ja impordi kiire kasv, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud ka väliskaubanduse puudujääk, teatab Statistikaamet.
Eesti eksport on viimase viie aasta jooksul kasvanud 2,1 korda ning Läti ja Leedu oma kaks korda. Import on samal ajal Eestis ja Lätis kasvanud 2,1 korda ning Leedus 1,9 korda. Kui impordi kasvutempo on olnud kiire ka 2006. aastal, siis ekspordis on toimunud mõningane kasvu aeglustumine, mis on avaldanud negatiivset mõju väliskaubanduse bilansile.
Väliskaubanduse puudujääk on viimase viie aasta jooksul kasvanud Eestis 2,1 korda, Lätis 2,3 ja Leedus 1,7. Eurostati andmetel oli Balti riikide ekspordikäive 2006. aastal 373 miljardit krooni, millest Leedu osatähtsus oli 47%, Eesti 32% ning Läti 21%. Kogu Euroopa Liidu (EL 25) ekspordist moodustas Balti riikide ekspordikäive siiski vaid marginaalse 0,7%. Eesti eksport eraldivõetuna moodustas 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, edestades selle näitajaga vaid Lätit, Maltat ja Küprost. Võrdluseks võib mainida, et kõige suurema osatähtsuse andis 2006. aastal Euroopa Liidu ekspordist Saksamaa (24,5%) ning Eesti põhjanaabri Soome osatähtsus oli 1,7%.
Balti riikide impordikäive oli 2006. aastal 549 miljardit krooni ning ka siin oli suurim osatähtsus Leedul (44%), järgnesid Eesti (30%) ning Läti (26%). Balti riikide import moodustas 0,9% kogu Euroopa Liidu impordist ning Eesti osatähtsus oli sellest 0,3%. Balti riikide peamistes ekspordi- ja impordikaupades on nii sarnasusi kui ka mõningaid erinevusi. Kõigi kolme Balti riigi väliskaubanduses on suur osatähtsus masinatel ja seadmetel ning selle tootegrupi import ületab eksporti.
Väliskaubanduse puudujääki suurendavad ka transpordivahendid, mille suur osatähtsus impordis on seletatav sellega, et Balti riikides transpordivahendite ulatuslikku tootmist ei toimu ning seetõttu tuleb vajalik kaup importida. Leedul ja Eestil on suur osatähtsus kaubavahetuses ka mineraalsetel toodetel. Siin on tegemist ka Venemaalt imporditud kauba vahendamisega Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse. Eestil ja Lätil on ekspordis olulisel kohal ka puidu ja puittoodete eksport, samas kui Leedus on selle kaubagrupi osatähtsus väiksem. Leedu ja Läti ekspordis on põllumajandussaadused ning toidukaubad suurema osatähtsusega kui Eesti ekspordis.
Väliskaubanduse puudujääk on viimase viie aasta jooksul kasvanud Eestis 2,1 korda, Lätis 2,3 ja Leedus 1,7. Eurostati andmetel oli Balti riikide ekspordikäive 2006. aastal 373 miljardit krooni, millest Leedu osatähtsus oli 47%, Eesti 32% ning Läti 21%. Kogu Euroopa Liidu (EL 25) ekspordist moodustas Balti riikide ekspordikäive siiski vaid marginaalse 0,7%. Eesti eksport eraldivõetuna moodustas 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, edestades selle näitajaga vaid Lätit, Maltat ja Küprost. Võrdluseks võib mainida, et kõige suurema osatähtsuse andis 2006. aastal Euroopa Liidu ekspordist Saksamaa (24,5%) ning Eesti põhjanaabri Soome osatähtsus oli 1,7%.
Balti riikide impordikäive oli 2006. aastal 549 miljardit krooni ning ka siin oli suurim osatähtsus Leedul (44%), järgnesid Eesti (30%) ning Läti (26%). Balti riikide import moodustas 0,9% kogu Euroopa Liidu impordist ning Eesti osatähtsus oli sellest 0,3%. Balti riikide peamistes ekspordi- ja impordikaupades on nii sarnasusi kui ka mõningaid erinevusi. Kõigi kolme Balti riigi väliskaubanduses on suur osatähtsus masinatel ja seadmetel ning selle tootegrupi import ületab eksporti.
Väliskaubanduse puudujääki suurendavad ka transpordivahendid, mille suur osatähtsus impordis on seletatav sellega, et Balti riikides transpordivahendite ulatuslikku tootmist ei toimu ning seetõttu tuleb vajalik kaup importida. Leedul ja Eestil on suur osatähtsus kaubavahetuses ka mineraalsetel toodetel. Siin on tegemist ka Venemaalt imporditud kauba vahendamisega Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse. Eestil ja Lätil on ekspordis olulisel kohal ka puidu ja puittoodete eksport, samas kui Leedus on selle kaubagrupi osatähtsus väiksem. Leedu ja Läti ekspordis on põllumajandussaadused ning toidukaubad suurema osatähtsusega kui Eesti ekspordis.
